Umgxeki wamakoloniyali uMpondo Akwa [1871-1914] – EJamani | Khameruni
Amabali obomi
Gisela Ewe, 2024
UMpondo (okwabizwa ngokuba nguMpundu okanye uMpundo) U-Akwa wazalwa ngo-1879 kwaye ephuma kusapho olukumgangatho ophezulu lwaseDouala oluhlala kunxweme lwaseCameroon. Wachitha iminyaka emininzi yobomi bakhe kuBukhosi baseJamani. Uyise waqala wamthumela ePaderborn esikolweni. Kamva uye wakhula waba ngumlinganiswa ophambili kunye nomlomo wokugxeka kukaDouala inkqubo yobukoloniyali baseJamani. Ngelixa wayezama ukuzakhela ubomi eJamani, wenza unxibelelwano neentatheli zaseJamani kunye namagqwetha okanye wabhekisa izicelo kwiReichstag.
Olu hlobo loqhanqalazo oluchasene nolawulo lobukoloniyali baseJamani eCameroon aluzange luphembelele inkcaso nje kuphela kwi-lobby yobukoloniyali baseJamani, kodwa lwakhokelela kwiinzame zokujongela phantsi uMpondo Akwa njengomntu. Noko ke, wayeyazi indlela yokuzikhusela koku. Amatyala ka-Akwa kunye negqwetha lakhe uMoses Levi eAltona naseHamburg ayemangalisa, apho balubhenca esidlangalaleni ulawulo lobukoloniyali baseJamani waza uAkwa wazibanga ngokuzithemba.
Ngenxa yezenzo zika-Akwa zasesidlangalaleni, eminye imithombo ephambili iye yagcinwa kumaphephandaba ale mihla nakumaxwebhu aseJamani naseCameroon. Imibhalo yezikhalazo zika-Akwa yapapashwa njengencwadi eshicilelwe yiGerman Reichstag. Eyona nto ibalaseleyo kukufunyanwa kwesibongozo sikaMoses Levi kwilifa lakhe, esapapashwa nguLeonard Harding ngo-2000. Uphando olunzulu ngendima yama-Akwa lunokufumaneka kuJoseph Gomsu, uRalph Austen kunye noAndreas Eckert. Iimpapasho zamva nje zaseCameroon zivela eGermain Nyada kunye noEnoh Meyomesse. Nangona kunjalo, akukho zicatshulwa zokwenyani ze-autobiographical ngu-Akwa ngokwakhe.
Contact: Gisela.ewe@gmx.de
References:
Aitken, Robbie / Rosenhaft, Eve: Black Germany. The making and unmaking of a diaspora community 1884-1960, 2013.
Austen, Ralph A./ Derrick, Jonathan: Middlemen of the Cameroons Rivers. The Douala and their hinterland 1600-1960, 1999.
Austen, Ralph A.: Cameroonians in Wilhelminian Innenpolitik: Grande Histoire and Petite Histoire, in: Ndumbe, Alexandre Kum’a (Éd.): L’Afrique et l’Allemagne de la colonisation a la cooperation 1884-1986, 1986, p. 204-226.
Eckert, Andreas: Die Duala und die Kolonialmächte. Eine Untersuchung zu Widerstand, Protest und Protonationalismus in Kamerun vor dem Zweiten Weltkrieg, 1991.
Eckert, Andreas: „Der beleidigte N*prinz“. Mpundu Akwa und die Deutschen, in: Etudes Germano-Africaines No. 91, 1991, S. 32-38.
Gomsu, Joseph: Colonisation et organisation sociale: les chefs traditionnels du Sud-Cameroun pendant la période coloniale allemande (1884-1914), 1982.
Harding, Leonhard (Hrsg.): Mpundu Akwa. Der Fall des Prinzen von Kamerun – Das neuentdeckte Plädoyer von Dr. M. Levi, 2000.
Meyomesse, Enoh: La condamnation de Dika Akwa le 6 décembre 1905 à 9 ans de prison par les Allemands, 2022.
Michels, Stefanie: Mpondo Akwa aus Kamerun in der (Hamburger) Öffentlichkeit, in: Zimmerer, Jürgen / Todzi, Kim (Hrsg.): Hamburg: Tor zur kolonialen Welt, 2021, S. 385 – 399.
Ndumbe, Kum‘a: Das deutsche Kaiserreich in Kamerun, 2007.
Nyada, Germain: Mpondo Akwa Nya Bonambela (1875-1914) or how to shape colonial amnesia, 2022. https://djiboul.org/wp-content...
Oguntoye, Katharina: Eine afro-deutsche Geschichte. Zur Lebenssituation von Afrikanern und Afro-Deutschen in Deutschland von 1884 bis 1950, 1997.
Stoecker, Helmuth (Hrsg.): Kamerun unter deutscher Kolonialherrschaft, Studien Band 2, 1968.
Informationswebseite zu Kamerun
Gunkel, Christoph: „Verdammt seien die Deutschen“ (2021), last accessed 26.12.2024
Nichelmann, Pinia: Mpondo Akwa in Paderborn (2023), last accessed 26.12.2024
Staatsarchiv Hamburg, 132-1 I/ 3606 Auskunft an das Reichs-Kolonialamt über die in Hamburg erscheinende Zeitschrift "Elolombe ya Kamerun/Sonne von Kamerun"
Staatsarchiv Hamburg, 111-1/97458 Polizeiliche Ausweisungen
Staatsarchiv Hamburg 331-3_19322 Zeitschrift "Elolombe ya Kamerun“ (Sonne von Kamerun)
Staatsarchiv Hamburg 720-1/2/ 233-17=01/1902.00.00.1 König Deido und Prinz Akwa aus Kamerun
Staatsarchiv Hamburg 741-4/4373 Meldekartei Altona
Bundesarchiv Berlin R 175-I/93 Sherif Haussah und Bipare.- Petition der Akwa-Häuptlinge
Bundesarchiv Berlin R 175-I/37 Angelegenheiten der Häuptlinge, Bd. 1
Stationen
Ulawulo lobukoloniyali baseJamani eCameroon
Ukuya esikolweni ePaderborn
Njengetoliki yorhulumente wekoloniyali waseJamani eCameroon
Abathunywa baseDouala eJamani
Isibongozo kwiReichstag yaseJamani
Ityala phambi kwenkundla yengingqi yaseAltona
Mpondo Akwa njengommangali
Elolombe Ya Cameroon – Sun of Cameroon
Ukubulawa kwenkundla uMpondo Akwa?